2. juunil hirmpalaval päeval istutan viimaks paprikad oma püsipaika, vaatamata sellele, et tunneli karkass kiletamata. Muidugi ma tean, et selle taime juurestik niisugust solgutamist ei kannata, kuid on ennegi erinevaid taimi ühest kohast teise ümber tõstetud, nii et loodan ka nüüd ettevõtmise õnnestumisele. Igaks juhuks paigaldan kaared ja katteloori. Ilmad on tõesti palavad ja võibolla viimase all ongi neil mõnusam juurduda.
Kuna kaared on üsna madalad, saab tunneli keskele kaevatud kanal liikumiseks, sest selg on juba istutamisest, rohimisest ja igasusugusest kummardamisest üsna valusaks jäänud. Eelmisest aastast üle jäänud meloni kattekangas katab sel aastal vahekäiku, et oleks võimalikult vähem vaja tegeleda rohimisega.
Alles neli päeva peale paprikate istutamist, so. 6 juuni õhtul paigaldame kile karkassile. Otsad aga jäävad veel mõneks ajaks tegemata. Need katan looriga.
Vahekäigu serva peal on mõnus istmikku toetada ja lihtsalt ringi vaadata, oma taimede seltsis aega veeta. Vasakul viinapuude vahel kasvavad kaks baklažaani, kelle elust ja vajadustest mul puudub hetkel igasugune ettekujutus. Tagapool on ka veel mõned tomatid, kellele mujal enam kohta ei leidunud. Paremal seal edasi on valge patisson ja kollane suvikõrvits. Eespool on veel pisut ruumi; siia paigutan ühe meloni. Päris taga lõpus on paprikad.
Tomatid on üsna suureks sirgunud. Liig tihedalt üksteise kõrvale olen nad pikkinud. Eks ikka sellepärast, et rohkem ära mahutada. Nüüd on oluline uksed-aknad lahti hoida, tuulutada, hoidmaks ära ummuksisolekut. Osadel lehtedel leiangi kollakaid täppe. Eemaldan, kus võimalik.
Enam kaua küll ei tule oodata.
Sellises küpsuses 11.juuni õhtul eemaldan varrelt selle suve esimese tomati. Mees on kohal, laps sõbrannadega. Nüüd on ülim aeg maitsta oma ettevõtmise tulemust, mis 23. veebruaril sai käima lükatud.
Maitse on ootuspärane; särtsakas, hapukas-magus.... erinev poes pakutavatest kõva koorega suhteliselt tuima maitsega tomatitest.
Olen rahul, olen õnnelik!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar