Kevadmühinal...

Taimekasvatus distantsilt on omamoodi huvitav ja väljakutseid pakkuv ettevõtmine. Viie eemal veedetud päeva jooksul leiavad aias ja põllul aset muutused, mida koha peal elades võib-olla nii selgelt ei märka.
Pühapäeval lahkudes jääb maha üsna hoolitsetud muruplatsiga taluõu, kuid reedel maale jõudes  tervitab meid rõõmsailmeline võilillevaip.

 Lopsakas rohumaa pakub veel mõned tunnid putukatele rikkalikku nektarit.

Kasvuhooneski pole kõik endine. Taimed on eriliselt rohetama löönud, lopsakad vesivõsud laiutamas igasse ilmakaarde. Paar tagaosas asuvat Betaluxi taime, mida eelmisel korral ei pidanud lühikese kasvu tõttu vajalikuks toestada, lösutavad teadmata ajast abitult mullal. Ajutiselt panen nad vana ämbri najale nõjatuma, kuni leian aega asuda kilemajas rahulikult toimetama. Kuhuiganes heidad pilgu, vot just seal olekski kiiremas korras vaja käsi külge panna.

Jaa, tööpõld on lai. Paljud väädid on vaja eemladada ja allesjäävad siduda. Umbrohi ootab kitkumist, muld kobestamist ja kastmkist.

 Rõõm on, aga leida metsikute kasvude vahelt suureks kosunud vilju.
Mato 24 mail ja 3 kuud on saanud mööda seemnete külvist.

 

Marmande on ka usinasti kasvanud, seda enam, et seemne panin mulda nädalajagu hiljem, kui enamus tomateid.

Kõige viimasena - 24ndal märtsil - tervelt kuu aega hiljem, külvasin eelmisest aastast alles jäänud Terma kolm seemet, mille tagavara millegipärast ei täiendanud . Nädal tagasi said nad kasvuhoonesse istutatud ja nüüd õitsevad rikkalikult.

Taim näeb üsna haprake välja, kuid eelmisest aastast mäletan, et üsna pea ajab ta end põõsana laiaks. Mõned on hinnanud selle sordi viljade maitset tagasihoidlikuks: hapuks, vesiseks.  Sellise eelarvamusega asusin mullu seda tomatit sööma ning sain küll hoopis positiivsema elamuse osaliseks. 
 Kogu pühapäeva hommiku veedan viinapuu Swenson Red´i sidudes-sättides, osa noori vääte eemaldades. Tõeliselt aeganõudev ettevõtmine, kuid väga vajalik.
Päeva teine pool möödub tomatimajas kõiki vajalikke toimetusi tehes. Õhtuks saab suur töö valmis, süda rahul.

Pikk kurk, mis ei ole väga pikk, on piisavalt paras, et teda maalt lahkudes kaas võtta. Siis saavad järgmised viljahakatised mühinal sirguda.

Esimesest omakasvatatud annist valmis maitsev kurgisalat toidu kõrvale; nii värske ja mahlane!